Kuidas pagulaste abiga rikkaks saada?

Kas põgenikekriis on midagi sellist, mida investeeringute puhul arvesse võtta?Viljar Veebel, riigiteaduste dotsent 

Arvestades pagulasvoolu suurt osatähtsust iibega võrreldes ja pikaajalisust, siis kindlasti. Hea näide on siin Rootsi ühiskond viimase 15 aasta jooksul. Enne aktiivse sisserändelaine algust 2000. aastal sündis Rootsis keskmiselt 90 000 last aastas ja iive oli 2000-6000 inimese jagu negatiivne. Paljuski tänu sisserändajatele sündis 2014. aastal juba 115 000 last ja iive oli 25 000 inimese võrra positiivne. See tähendab võrreldes pagulaseelse perioodiga tulevikus juba 30 000 töötegijat ja tarbijat igal aastal rohkem.

Lisaks sellele rändas neil aastatel Rootsi igal aastal hinnanguliselt 50 000 pagulast või majandusmigranti. Lihtsustatult tähendab see kokku ligi miljonit lisatarbijat ja töötegijat 10 aasta jooksul. Seega on vaikselt vananevast ja vähenevast Rootsi ühiskonnast saanud positiivse iibega ja noorenev ühiskond, mis suudab pakkuda nii tööjõudu kui kasvavat tarbijaskonda ning ühtlasi meelitada välisinvestoreid.

Maailmas on põgenikke 59,5 miljonit, neist sisepõgenikke 2/3 ja väljapoole koduriiki põgenenuid 1/3.

Süüria konflikt on kestnud 4,5 aastat.

Süüriast on põgenenud 4,2 miljonit inimest, riigi sees ümberasunuid lisaks ligi 8 miljonit.

Suurimad süürlaste vastuvõtjad ametlikel andmetel on Türgi (2,1 miljonit), Liibanon (1,1 miljonit) ja Jordaania (600 000).

Euroopa riikides on esitatud perioodil 2011-2015 varjupaigataotluse 513 000 süürlast (24% Saksamaale, 21% Serbiale, 16% Rootsile).

Sel aastal on meritsi Euroopasse jõudnud 644 038 inimest, neist 53% süürlased, 16% afgaanid, 6% eritrealased ja 5% iraaklased.

Eestisse on jõudnud 42 süürlast.

Eestis on pagulasi kokku (1997-2015 I kv) 121.

Allikad: ÜRO pagulasamet (UNHCR), politsei- ja piirivalveamet

Kuidas saab kohalik ettevõtja pagulasi aidata? Eero Janson, MTÜ Pagulasabi juht

Esiteks saavad ettevõtted aidata, võttes pagulasi tööle. Seni on huvi väga suur, meiega on ettevõtjad ühendust võtnud märkimisväärselt palju just tööjõu otsimisega seoses. Samas tasub silmas pidada, et pagulaste seas on iga haridustaseme ja töökogemusega inimesi – nii kõrgelt haritud erialaspetsialiste kui ka madalama haridusega lihttöölisi. Riigi, pagulaste endi ja ettevõtjate huvides on see potentsiaal maksimaalselt ära kasutada, st mitte suunata kõrgema haridusega spetsialisti esimesele lihttööle, kuna ta eesti keelt ei valda, vaid pigem luua talle võimalused kõigepealt intensiivselt keelt õppida (sh töökollektiivis), et seejärel täiskoormusega tööjõuturule siseneda. Siin saavad ettevõtjad näidata ka ise initsiatiivi ja endast meile teada anda: http://www.pagulasabi.ee/paku-abi.

Teine võimalus pagulasi aidata on teha nende seas sihtotsingut otse kriisikollete lähedalt, aidates neid nii erainitsiatiivi korras ohutusse riiki suunduda.

Kolmandaks, ettevõtted saavad vastavalt oma tegevusvaldkonnale Eestisse saabuvaid pagulasi kohanemisel toetada oma teenuste või kaupade pakkumisega tasuta või soodsamatel tingimustel või toetades kohanemist soodustavaid MTÜsid rahaliselt.

Pagulased tuleb kiiresti kaasata väikeettevõtlusse ja tööturuleViljar Veebel, riigiteaduste dotsent 

Isegi kui põgenikevool saadakse nii-öelda kontrolli alla, ei taastu lähikümnendil enam need madalad pagulaste tasemed, mida nägime 10 aastat tagasi. Seega Eesti puhul on otstarbekas arvestada 500 või rohkema pagulasega igal aastal järgmise kümnendi jooksul ning nende kaasamine ja rakendamine on mõttekas pikaajaliselt planeerida.

Kui põgenikekriis suureneb, on peamine erinevus pagulastega seotud alaliste teenuste teke (majutus, toitlustus, koolitus jne). Tegelik integreerumine nähtavasti kannatab, sest pagulased jäävad liiga kauaks abisüsteemi ega pruugi hiljem tööturuga kohanduda. Kui migratsioonivoog suudetakse kontrolli alla saada, oleks protsess loomulikum ja ideaalis integreeruks igal aastal sama palju pagulasi kui tuleb uusi.

Kuigi regionaalpoliitiliselt tundub mõistlik pagulaste abiga elavdada äärealade majandust, saab nende tõeline integreerumine toimuda eelkõige linnades (suuresti vaid Tallinnas), kus on neile piisavalt huvitavaid väljakutseid ja töökohti ning kultuurilist tolerantsust.

Oluline on pagulased aktiivselt ja kiiresti kaasata väikeettevõtlusesse ja tööturule selle asemel, et neid hoida äärealade pagulaskeskustes või loota nende rakendamist liinitöölistena. Kindlasti oleks juba saabuvatel pagulastel rakendust avatud suhtlemist eeldavates ametites. Paljusid pagulasi saaks kaasata ka noorte harimisse pagulas- ja põgenike teemal. Edaspidi võis siiski juba pagulaste valikul pidada silmas, milliste oskuste ja erialade inimestele meil tegelikult rakendust oleks. Oluline on neid mitte näha ülalpeetavate või abivajajate, vaid inimestena, kes suudavad ja tahavad endale elatist teenida ja edukaks saada.